Selle nädala soovitus on ETV2 jooksev sari “Normaalsed inimesed”. Kuigi sellel nädalal on 8 osalise sarja kaks viimast osa, saab tervet sarja järele vaadata siin. Seetõttu teen sellest ka lühiülevaate ja julgustan kindlasti vaatama! Ma ei hakka tervet sarja ümber jutustama ja tegema ka põhjalikku ülevaadet, sest googledades leiab nii filmi kui selle aluseks oleva raamatu kohta päris palju infot. Ja tegelikult võiks enne sarja vaatamist võimalikult vähe teada, sest nii on vaatamisrõõm suurem.

Mainin lihtsalt, et kuigi tegemist on noortest rääkiva sarjaga (sari algab kui peategelased on keskkooli lõpuklassis ning vaatleb nende suhet kuni ülikooli lõpuaastani), siis minul pea neljakümneseks saaval abieluinimesel oli ikkagi seda huvitav vaadata. Seega ei ole see pelgalt mõeldud kahekümnedates noortele. Kas tegemist on pigem naistekaga? Jah, ma arvan, et mu mees seda vaatama ei hakkaks. Samas on seal kajastatud kaasaegseid probleeme, ja seda nii nais – kui meespeategelase silmade läbi, seega ilmselt nii mõnigi meespool on ka nõus seda vaatama.

Miks ma soovitan vaadata? Seepärast, et vaatamata peategelaste noorusele, mängivad nad minu meelest oma rolle ülimalt nauditavalt. Eriti avaldas mulle muljet naispeaosaline Daisy Edgar-Jones , kes muide tundus väga tuttav. Googeldamise peale selgus, et just tema on ka peaosaline raamatu “Kus laulavad langustid” ekraniseeringus, mis esilinastub selle aasta juulis. Sellest raamatust kirjutasin siin ja nüüd ausalt öelda ootan seda filmi veel rohkem.

Aga tagasi sarja juurde. Lisaks heale näitjeatööle meeldis mulle ka visuaal ning taustal kõlav muusika. Kuidagi hästi kokkusobiv kombo ja praeguse aja aktuaalsed probleemid, nagu teineteise valesti mõistmine, enesekindluse puudumine, vaimne tervis. Sarjas on ka üsna ohtralt (maitsekaid) seksistseene.

Kui natukene viriseda, siis meespeaosaline oli ehk lõpuklassis käiva poisi jaoks liiga vana. Samas arvestades, et näitlejad pidid mängima pea viite aastat, siis ülikoolis käivaks noormeheks sobis ta hästi ja üldiselt oli ka meesnäitleja mulle sümpaatne. Veel natuke häiris see, et päris palju probleeme tekkis peategelastel sellest, et nad ei rääkinud oma mõtetest teineteisele ja sellest tekkis palju arusaamatusi. Vastandina koolis olid mõlemad väga küpsed ja arukad. Aga ehk selle loo moraal seisneski selles, et kui sa oled kellegagi suhtes või tahad seda, siis pead olema ka piisavalt julge, et seda tunnistada nii endale kui ka teis(t)ele inimes(t)ele.

Niisiis soovitan ja mõtisklen nüüd, kas võtta ette ka raamat, ja kas see kahandab või kasvatab saadud emotsiooni. Sigrid Sündi raamatuülevaate leiab siin. Raamatut saab osta siit.

Esilegel oleva pildi autor on Enda Bowe / Hulu