Jõhvikamorss sobib eriti hästi joomiseks siis kui tunned, et põiepõletik hakkab tulema. Tead küll seda ebamugavat tunnet. Kui asi juba päris huluks on läinud, siis tuleb muidugi kohe arstiga ühendust võtta aga mõnikord saab abi ka looduslikest vahenditest. Või siis saab nendega arsti määratud ravi toetada.

Sellisel perioodil tuleb palju juua ja siis saabki jõhvikamorssi veega ja mõne muu raviteega kombineerida. Mina tegin jõhvikasiirupit, kuna mul olid kodus jõhvikad, aga paljalt neid väga süüa enam ei jõudnud. Siis otsustasingi, et keedan nad parem siirupiks.

Kuna jõhvikal on tugev kest, siis soovitan marjad kas kahvliga natuke lömastada või augud sisse torgata. kui seda teha ei viitsi, siis tuleb arvestada pikema keemise ajaga. Kui mitte purustada, siis jääb siirup ka selgem. Mina keetsin neid tegelikult keskmisel tulel lausa tund aega. Vahepeal koorisin ära peale tekkinud vahu. Siis lisasin suhkrut. Seda tuleks lisada vastavalt oma maitsele aga arvestama peab, et kui jooki tahetakse säilitada toatemperatuuril, siis suhkur käitub säilitava ainena ja ei lase joogil käärima minna. Seega ei saa suhrut vähe panna. Muidugi kui kohe joomiseks läheb, võib joogi ka vähese suhkruga teha.

Keetsin siirupit vaiksel tulel koos suhkruga veel tunnike. Suhkru lisamisel vahtu ei tekkinudki, kuigi olin valmis seda pealt ära võtma. Lõpuks valasin läbi sõela pudelitesse. Siirupit tuleks veega lahjendada soovitud maitse saamiseni. Järelejäänud marju ma ära ei visanud, vaid neid on mõnus vahepeal magusa asemel suhu pista. Säilitan neid purgi sees külmkapis.