Praegu käib aktiivne elundidoonorlusest teavitamise kampaania „Elu pärast“. Oled ehk kuulnud?

Selle kampaaniaga kutsutakse inimesi üles registreerima ennast digiloos elundidoonoriks. Meedias teeb näiteks selles kampaanias kaasa Sissi Benita. Sai ju ka tema isa elundidoonorluse abil uue neeru ja muidu oleks võinud ta surra.

Ma võtsin ühe sellise uudise kommentaarid lahti ja vaatasin, mis inimesed sellest arvavad. Märkasin, et päris palju kommenteerijaid on skpetilised ja arvasid, et kui nad raskes seisus haiglasse peaks sattuma, siis mis mõtet on neid siis üldse ravida. Parem ju kohe organid välja võtta ja teisi nendega ravida.

Mõni arvas, et see on väga tulus äri, et ise oled veel nõusoleku andnud, et sinu organid laiali jagatakse ja loomulikult esmajärjekorras jagatakse neid kas onupojapoliitika alusel või siis rikkamatele patisentidele.

Loomulikult igasuguseid vandenõuteooriaid võib ju välja mõelda. Aga lõpuks taandub kõik selle peale, et kui kunagi endal või mõnel lähedasel peaks olema elundit vaja ja sellest sõtlub sinu või lähedase elu või surm. Siis oleksid ju tänulik, et keegi on ennast elundidoonoriks registreerinud.

Mina loodan, et minuga ei juhtu kunagi midagi sellist, et ma vajaksin elundit või veel hullem, peaksin oma elundid annetama. Aga kunagi ei tea, mis elu toob ja nii olen mina oma tahteavalduse elundite annetamiseks ära teinud juba mitu aastat tagasi. Tee sina ka. Seda saab teha logides sisse Patsiendiportaalis ja valdes kastikese tahteavaldused. Elu pärast.